Keskkond, kus me viibime võib suurenda või vähendada stressi, mis omakorda avaldab mõju meie kehale. See, mida sa näed, kuuled ja koged igal ajahetkel, ei mõjuta mitte ainult sinu tuju, vaid ka sinu närvi-, hormonaal- ja immuunsüsteemi tööd.
Ebameeldivast keskkonnast tulenev stress võib muuta sind ärevaks, kurvaks või abituks. See omakorda kõrgendab vererõhku, südamelöögi sagedust ja lihaste pinget ning pärsib immuunsüsteemi. Meeldiv keskkond toimib vastupidiselt.
Loodus rahustab
Looduskeskkonna viibimine või isegi loodus-stseenide vaatamine, vähendab viha, hirmu ja stressi ning suurendab meeldivaid tundeid. Looduse kogemine ei mõju hästi mitte ainult emotsionaalselt, vaid ka füüsiliselt, vähendades vererõhku, südamelöögisagedust, lihaste pinget ja vähendades stressihormoonide tootmist.
Loodus ravib
Loodus aitab meil paremini toime tulla valuga. Kuna me oleme geneetiliselt programmeeritud leidmaks puid, taimi, vett ja teisi looduse elemente, lummume looduse vaatepildist ning tähelepanu valult ja ebamugavuselt kaob.
Seda tõestavad mitmed klassikalised katsed, kus pooltel patsientidest on palatid vaatega puudele ning pooltel seinale. Patsiendid, kelle vaade on puudele, taluvad paremini valu, omavad vähem negatiivseid kõrval mõjusid ja veedavad vähem aega haiglas.
Loodus tasakaalustab ja suurendab tähelepanuvõimet
Huvitav on ka looduse mõju inimese üldisele heaolule. Ühes läbiviidud uuringus ütlesid 95 % intervjueeritavatest, et nende tuju paranes pärast õues olekut – nad muutusid rahulikumaks ja tasakaalukamaks. Looduses viibimine või loodusstseenide vaatamine on seotud positiivse tujuga ja füüsilise heaoluga, tähenduslikkuse ja vitaalsusega. Lisaks suurendab looduses viibimine meie tähelepanuvõimet, kuna loodus on inimesele loomupäraselt huvitav ning meie tähelepanu keskendub loomulikult sellele, mida me kogeme looduses. See pakub omakorda puhkust meie üli-aktiivsele vaimule (meelele), värskendades meid uute ülesannete jaoks. Uuringud on näidanud, et aktiivsus- ja tähelepanu häire (ADHD) all kannatavate laste tähelepanuvõime suureneb pärast looduses viibimist.
Loodus ühendab ja suurendab empaatiat
Looduses viibimine ühendab inimesi. Uuringud on viidanud, et inimesed, kelle elamute ümbruses on puid ja rohelisi võrreldes hoonetega, mille ümbruses pole puid, tunnevad rohkem inimesi, omavad tugevamaid ühtekuuluvustundeid naabritega, on abivalmivamad ning toetavamad. Lisaks sellele on uuring näidanud, et neil on ka väiksem tänava kuritegevuse risk ja madalam vägivalla tase.
Uuringud, mis on mõõtnud aju aktiivsust, on näidanud, et kui inimene vaatab loodusstseene, siis need osad ajust, mis on seotud empaatia ja armastusega, aktiviseeruvad. Samal ajal kui linna stseene vaadates need aju osad, mis on seotud hirmu ja ärevusega, aktiviseeruvad.
„Loodusest eemaldumist“, vähest looduslikus keskkonnas viibimise aeg (suuresti tundide arvelt, mille veedame TV ja arvutite taga) on seostatud depressiooniga. Ootamatud on aga uuringud, mis seostavad ekraani taga veedetud aega empaatia vähenemisega ning isekuse kasvuga.
Loodus suurendab heaolu ja vähendab stressi.
Kirjutatud artikli “How Does Nature Impact Our Wellbeing?”Jean Larson, PhD, CTRS, HTR; Mary Jo Kreitzer, RN, PhD põhjal.
Fotode autoriõigus: Päikese puhkemaja ja Mari Pukk