Taani on üks õnnelikemaid riike maailmas, mis on kummaline ühe väikese riigi kohta, kus kliima on suurema osa aastast valdavalt sombune ja pilvine, talv on pigem lumevaene ja päike loojub juba enne nelja õhtul. Tuleb tuttav ette?
Vastavalt riikide üldist heaolu võrdleva The World Happiness Report andmetel on Taani olnud aastaid kõige õnnelikum riik maailmas, aastal 2015 küll kolmandal kohal. Eesti seevastu on õnnelikkuse raporti järgi 73. kohal.
Seega, mis on selle heaolu taga? Tegelikult võib seda pidada ka regionaalseks nähtuseks, kuna raporti kohaselt on Skandinaaviamaad (Norra, Soome ja Rootsi) esireas ja koos šveitsi, Islandi, Kanada ning Hollandiga kõige õnnelikumad riigid maailmas. Kogu üldise majandusliku heaolu kõrval aitab taanlasi pikka ja sünget talveaega üle elada kultuuriline kontseptsioon, mis on koondunud ühe sõna alla „hygge“. See on sõna, mida pole lihtne hääldada ja veel raskem on seda tõlkida. Tal ei olegi otsest vastet, kuid seda võib seostada märksõnadega „hubasus“, „koosolemine“ ja „heaolu“, mis tegelikult annab vaid häguse definitsiooni selle sisust. Mis on siis õnnelike inimeste jaoks „hygge“?
Külmad käed ja soe süda
Kuna „hygge“ haarab palju tähendusi, siis pelgalt sõna „hubasus“ seda ei kata. Hubasus hõlmab rohkem füüsilist ümbrust (kampsun või soe voodi), kuid „hygge“ näol on rohkem tegemist inimeste koosolemisega ja suhtumisega elusse. See on kunst tekitada intiimsust – terviklik tunne koosolemisest, lõbust ja rahulolekust. Sisuliselt tähendab see sooja atmosfääri loomist ning heade asjade nautimist elus koos heade inimestega. See on küünlavalguse soe kuma, sõbrad ja perekond.
Taani talved on pikad ja pimedad ning taanlased on selle oskuslikult muutnud naudinguks. See on aeg, mil inimesed veedavad rohkem aega siseruumides, mistõttu on sel ajal suurem fookus kodusel meelelahutusel. „Hygge“ võib olla pere ja sõbrad ühiselt söögilaua ümber hämaras valguses toitu nautimas või iseenda aeg raamatut lugedes. Kogu mõte on lõõgastuda ja tunda end võimalikult koduselt, unustades mured. Külmal õhtul kamina ees istumine, kodused kaneelisaiakesed, tee serveerituna erilistes nõudes, koosolemine – see kõik on „hygge“. Sealjuures moodustavad küünlad olulise osa, taanlased on hullud küünalde järgi ja kasutavad neid kõikjal (kodus, tööl ja avalikes kohtades). 
Hygge on taanlaste kultuuriline imerohi, mis aitab külmade talvede, üksinduse ja stressi vastu.
Võib-olla ongi „hygge“ võtmeküsimus taanlaste õnnelikuks olemises. See on juurdunud taanlaste psüühikasse. See hõlmab hubasusust, kuid see on eelkõige vaimne asi – see on suhtumine ellu. See on tunne, mis on eriti tugev jõulude ajal – küünlad, toit, ajaveetmine koos perekonnaga. Kuid see ei ole ainult jõulud, vaid aastaringselt levinud meelsus. See on sinu meelsus, sinu tuju, sinu suhtumine asjadesse. Hygge´t võib näha paljudes asjades ja situatsioonides.
Pole küll teada, kui palju „hygge“ mõjutab taanlaste õnnelikkust, kuid WHR raport toob välja, et vaimne tervis ja sotsiaalne toetus mõjutavad rahvusvahelist heaolu. Vaimne tervis on suurim üksik faktor, mis mõjutab õnnelikkust igas riigis, sh on stabiilne pereelu ja püsiv abielu tähtsad õnnelikuks olemises nii vanematel kui lastel.
Kui „hygge“ ongi taanlaste õnnelikkuse taga, nagu ütleb Taani ametlik turismileht, võib-olla saaks selle eksportida teistesse vähem õnnelikemaisse riikidesse? Selle võiks võtta üle igal pool. Mida kiiremaks meie elud muutuvad ja mida rohkem 24/7 me oleme rakkes, seda suurem on kalduvus liialdustele ja ülekoormusele (stressile). Võtta aeg maha väikeste asjade jaoks on väga tähtis. Eestis on sarnaselt Taanile „hygge“ jaoks väga soodsad tingimused ja võibolla teeks see ka meid õnnelikemaks? See nõuab vaid teistsugust suhtumist. 